2023-2024 ÕPPEAASTA ÕPPE -JA KASVATUSTÖÖ EESMÄRK 

• projektõppe arendamine
• õuesõppe mitmekesistamine läbi erinevate tegevusvõimaluste loomise

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID, LÄBIVIIMISE JA KORRALDUSE PÕHIMÕTTED

Sõmeru Lasteaia Pääsusilm õppekasvatusprotsessi üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteaia koostöös.

Õppe- ja kasvatusprotsessi üldeesmärgist lähtuvalt toetab lasteaed lapse kognitiivset, füüsilist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel:

• lapsed on aktiivsed ja ettevõtlikud, omandades kogemusi mängides ja matkides, uurides ja katsetades
• laps õpib hoolima iseendast, oma perest, kaaslastest ja kodukohast
• laps õpib väärtustama ja hoidma keskkonda
• laps tunneb rõõmu liikumisest ja oskab hoida tervist

Oma eesmärkide saavutamiseks lasteaed:

• töötab välja oma õppekava, rühmade tegevus- ja päevakava, võttes aluseks koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava
• korraldab pedagoogilise nõukogu koosolekuid
• osaleb alushariduse andmisega seotud koolitusel, organiseerib töötajate täiendõpet
• teeb koostööd lapsevanematega
• peab sidet vabariigisiseste haridusühenduste, kohaliku omavalitsuse ja põhikoolidega ( Sõmeru ja Uhtna põhikoolid)

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE  LÄBIVIIMISE  PÕHIMÕTTED

(riikliku õppekava alusel):

Lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine  – s.t. õpetaja selgitab välja oma rühma laste võimed ja vajadused, vastavalt sellele planeerib õppe-kasvatustegevusi ning loob arengut soodustava keskkonna.

Lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine – s.t. turvalisus; rahulikes rütmides kulgevad igapäevatoimingud; piisav õuesolek; sobiv riietus; piisav uneaeg; tervislik toitumine; laste loomupärase ja eakohase liikumise toetamine; täiskasvanu eeskuju aktiivsel liikumisel.

Lapse loovuse toetamine – s.t. laste omaalgatuse toetamine; kunstitegevustes erinevate võimaluste pakkumine; looduslike materjalide kasutamine mänguks, meisterdusteks. Õpetaja märkab, julgustab last loovalt tegutsema. Sõimes ja nooremates rühmades õpetaja saadab laste mängu sõnaliste seletustega ning annab mänguideid. Vanemates rühmades võimaldatakse mitmekesist mängu  omatehtud mänguasjadega omaloodud mängupaikades.

Mängu kaudu õppimine – s.t. mänguoskus on kõigi üldoskuste ja teadmiste omandamise alus. Mängus laps omandab suhtlemisoskuse, käitumisreeglid, mitmesugused kogemused, oskused, teadmised; laps tunneb tegutsemisrõõmu, harjutab ettevõtlikkust.

Humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine – s.t. inimeste eripärade arvestamine; väiksemate, nõrgemate abistamine; kõigi arvamuse ärakuulamine; ühise arvamuse kujundamine; viisakas käitumine igal tasandil –  täiskasvanu-täiskasvanu, täiskasvanu-laps, laps-laps; eksimise korral vabandamine; igaühe töö austamine.

Lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine – s.t. lapsel on suhtlemisvõimalused täiskasvanute ja eakaaslastega (koostegutsemised, arutlused). Eetiliste suhete kujundamine igal suhtlustasandil; rühmareeglitest kinnipidamine. Õppe-ja mänguvahendite olemasolu; erinevad tegevus-ja mängunurgad rühmas; lasteaia lähiümbruse (loodus, töökeskkonnad) ja kaugemate väljasõitude rakendamine õppe-kasvatustöös.

Lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine – s.t. last toetava, emotsionaalselt turvalise keskkonna loomine. Kindla päevakava ja rühmareeglite järgimine. Lapse algatuse toetamine, kiitmine; lapsele eakohaste, huvipakkuvate ja piisavat pingutust nõudvate tegevuste pakkumine. Lapsele piisava aja andmine kiirustamata tegutsemiseks, et ise kogeda ja õppida.

Üldõpetusliku tööviisi rakendamine – s.t. iga lapse jõukohane osalemine kõigis tegevustes; lõimitud tegevused ja tegevuste lõimimine päeva, nädala ja õppeaasta jooksul; praktilised tegevused; kogemuste kaudu õppimine.

Kodu ja lasteasutuse koostöö – s.t. lapse arengu jälgimine ja toetamine lasteaia ja kodu koostöös. Arvamuste vahetamine, arvestamine, ühtlustamine. Lapsevanemale lapse arengu eest vastutamise teadvustamine. Lapsevanemate huvi äratamine lasteaia tegevuste vastu; koostegutsemine ühisüritustel.

Eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine – s.t. pereväärtuste alalhoidmine; väärtushinnangute kujundamine (heade kommete õpetamine, loodushoid jt.); rahvakalendri ja tähtpäevade tutvustamine; rahvakunsti tutvustamine ja rakendamine (muusika, tantsud, mängud, muinasjutud, jne.); teisest kultuurist laste peretraditsioonide austamine.

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUSE PÕHIMÕTTED:

Lasteaed korraldab õppe-ja kasvatustegevust riiklikust õppekavast tulenevate põhimõtete alusel:

• Mängu kaudu õppimine. Mäng on koolieelses eas lapse põhitegevus, mis vastab parimal moel tema vajadustele ning toetab isiksuse terviklikku arengut. Mäng võimaldab lapsel olla loov ja tunnetada ümbritsevat maailma sügavamalt, mille käigus ta omandab mõtlemis-, eneseväljendamis- ja suhtlemisoskusi, empaatiavõimet. Lasteaias toimuvad iga päev eakohased mängulised üldõpetuslikud tegevused.
• Lõimimine. Lapse tunnetus koolieelses eas on valdavalt terviklik ja see väljendub praktilise tegevuse kaudu, seetõttu on olulised erinevate valdkondade teadmisi lõimivad tegevused, mis seostatakse teemade abil. Teemadeks seatakse  peamiselt valdkonnas  „Mina ja keskkond“ esitatud üldteemad.
• Kasvukeskkonna tähtsustamine. Väikese lapse arengut mõjutab kõige rohkem kasvukeskkond. Õpetajad loovad rühmas sõbralikud, toetavad suhted ning kavandavad huvitavad tegevused, mis toimuvad rühma erinevates tegevusnurkades. Samuti kavandavad õpetajad õppekäike, muuseumitunni ja loodusraja külastusi, väljasõite loodusesse, jms. Iga päev kujundavad õpetajad laste enesekohaseid ja sotsiaalseid oskusi,

eeskätt enda eeskujuga.

• Tasakaalustatus ja paindlikkus. Õppe -ja kasvatustegevusega toetatakse lapse võimete mitmekülgset arengut, luues talle võimalusi mitmekesisteks tegevusteks erinevates olukordades erinevatel viisidel, arvestades lapse arengut, tema huve ja lapsevanemate soove.
• Lapse eripära arvestamine. Rühma aasta tegevuskava ja nädalaplaanide kavandamisel arvestatakse laste keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit. Tegevustes võimaldatakse lastele valikuid, nt. kunstitegevustes võivad lapsed täita erinevaid ülesandeid.
• Vastavus lapse arengu ja võimetega . Vastavalt vajadusele planeeritakse õpisisu ning tegevused viiakse läbi kas kogu rühmaga, grupitööna või individuaalselt, tagades lapsele
• Tegevuste kavandamisel arvestatakse laste ja vanemate soovide ning abiga. Lastega koos arutletakse tehtu üle. Õpetajad teevad koostööd klubiga, valla koolidega ja raamatukogudega.