Paneme tähele lapse kõne arengut.

Kõnel on lapse arengus täita hindamatu roll. Lapse kasvades muutub üha olulisemaks suhtlemine eakaaslastega ning järjest enam omandatakse teadmisi kõne vahendusel.

Kui kõndima hakkamiseks vajab laps tugevaid ja sobivas toonuses jalalihaseid, siis selge häälduse ja diktsiooni eelduseks on keele- ja teiste suulihaste hea liikuvus ning koordinatsioon.

Kõnevõime saame me oma vanematelt kaasa kaasasündinud omadusena. Kuid kõnelemisoskus ei teki meist kellelgi iseenesest, selle arenguks peab laps kuulma teda ümbritsevate inimeste kõnet. Laps täiendab oma sõnavara eelkõige oma vanemaid ja kaaslasi jäljendades. Loomupäraselt areneb kõne kiiresti, mõnikord lausa lähikondlastele märkamatult ning kindlasti igale lapsele omaselt erinevas tempos.

Lapse kõne arengut jälgides tuleks silmas pidada teatud seaduspärasusi, kindlasti vanuselisi tunnuseid ning ka seda, et eesti keeles on mitmeid raskemini artikuleeritavaid häälikuid. Üks keerulisemaid on R häälik. Kuid moonutatakse või asendatakse üsna sageli ka teisi häälikuid  ( S,K,Õ,L,V).

Väikelaste kõnele on sageli iseloomulik pehme hääldus, mis võib olla tingitud keelelihaste nõrkusest, ja ka hammaste vaheline hääldus, mida põhjustavad puudulik hambakaar ning keelelihaste nõrkus, mis aga peaksid kaduma umbes nelja – aastaselt.

Logopeedi konsultatsioonile tasuks pöörduda kui:

  • kaheaastane laps on kõnetu ja ei saa aru igapäevakõnest
  • kolmeaastane laps on vähese sõnavara ja ebaselge kõnega
  • nelja – aastane laps asendab häälikuid (erandiks võib olla veel puuduv R-häälik)

5- aastase lapse kõne sarnaneb häälduselt ja grammatiliselt juba täiskasvanu kõnele.

Kui lapsevanemal on kahtlusi, et lapse kõnega ei pruugi olla kõik korras, pole mõtet jääda muretsema, vaid tasub pöörduda logopeedi poole konsultatsiooniks.

Logopeedi vastuvõtuajad on järgmised:

Sõmeru lasteaias hetkel logopeed puudub

 

Uhtna lasteaias

K: 8.00 – 12.00 (kokkuleppel logopeed Toivo Olviga)

 

………………………………………………………………………………………………………………